Poola jagamised
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Sisukord |
[redigeeri] Esimene Poola jagamine
Pikemalt artiklis Esimene Poola jagamine
1763. aastal suri Poola kuningas August III. Venemaal oli õnnestunud tõmmata Poola 18. sajandi I poolel Venemaa mõjusfääri, selle säilitamiseks sõlmis Venemaa liidu Preisimaaga ning üheskoos saadi 1764 troonile endale sobiv kuningas August IV (Austria-Prantsusmaa kuningakandidaadi asemel). Venemaa ja Preisimaa sekkusid ka edaspidi Poola siseasjadesse. Näiteks tõstatati nn dissidentide küsimus ehk nõuti mittekatoliiklastele (protestandid ja õigeusklikud) katoliiklastega võrdseid õigusi. 1768. aasta suvel andis Poola seim nõudmistele järele. See vallandas Poolas kodusõja, kus katoliiklased moodustasid kuningavastase liidu.
Poola hädaks oli sisemine nõrkus valitava, mitte päritava kuningavõimu tõttu. Venemaa domineerimine Poola asjades polnud meeltmööda teistele Poola naabritele, Austriale ja Preisimaale. 25. juulil 1772 Peterburis alla kirjutatud konventsioonis deklareerisid Venemaa, Austria ja Preisimaa silmakirjalikult, et on otsustanud Poolas „rahu ja korra taastada“. Kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi, olevat neil „ajalooline õigus“ teatavaile Poola aladele. Poola kaotas 29% oma territooriumist. Venemaale anti Läti idaosa (Latgale) ja sellega külgneva Valgevene alad (Polotsk ja Vitebsk). Austria sai Galiitsia, mis läks Vene võimu alla alles 1939, Preisimaa aga Poola lääne- ja põhjapoolsed alad.
[redigeeri] Teine Poola jagamine
- Pikemalt artiklis Teine Poola jagamine
Konstitutsioon, mis muutis oluliselt Poola senist riiklikku korraldust, sai ettekäändeks selle vastastele nii sise- kui välismaal. Preisimaa katkestas varasema liidulepingu ja Venemaa toetas neid kui konservatiivseid ringkondi, kes konstitutsiooni tunnustada ei soovinud.
Poolasse saabusid taas Vene väed. 1792 lõppes sõda poolakate lüüasaamisega.
Poola riigist läks suur tükk Venemaale ja teine Austriale. Erandlikult ei osalenud Poola teises jagamises Austria. Poolast jäi järele vaid 200 000 ruutkilomeetrit.
[redigeeri] Kolmas Poola jagamine
- Pikemalt artiklis Kolmas Poola jagamine
1794 puhkes Poolas ülestõus. Poola regulaararmee suutis vabastada Vilniuse, Varssavi ja Krakówi. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka Preisi kuningriik. Eriliselt julm oli Venemaa väejuht Aleksandr Suvorov. Pärast ühe linna vallutamist tapeti kõik sealsed elanikud vanusest ja soost hoolimata[viide?]. Pärast Varssavi kapituleerimist 1795 jagati Poola Venemaa, Preisi ja Austria vahel.
Venemaa Keisririigiga liideti jagamise tulemusena 1795. aastal Kuramaa hertsogiriik ja Piltene piirkond.
[redigeeri] Neljas Poola jagamine
- Pikemalt artiklis Neljas Poola jagamine
[redigeeri] Viies Poola jagamine
- Pikemalt artiklis Viies Poola jagamine
[redigeeri] Vaata ka
