ELi laienemine

Mis on laienemine?

Laienemine tähendab, et Euroopa Liiduga ühinevad uued riigid. See on ELi ajaloos toimunud mitu korda ning iga laienemine on muutnud nii ELi kui ka sellega ühinevaid riike.

ELi laienemine on aidanud märkimisväärselt kaasa stabiilsuse, rahu ja heaolu levikule kogu kontinendil.

ELiga ühinemise eelised

Laienemine toob uutele liikmesriikidele palju kasu, sealhulgas

poliitiline stabiilsus
kodanike vabadus elada, õppida ja töötada kõikjal ELis
kaubavahetuse suurenemine tänu juurdepääsu saamisele ühtsele turule
suuremad rahastamis- ja investeeringuvõimalused
kõrgemad sotsiaalsed, keskkonna- ja tarbijastandardid

Lisateave Euroopa Liidu eeliste ja saavutuste kohta

Eelised ELi jaoks

Laienemine toob kasu ka ELile:

suureneb Euroopa ettevõtjate ja kodanike jõukus ning võimalused
tugevam hääl maailmaareenil
suurem kultuuriline mitmekesisus
demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste edendamine
investeering rahusse ja julgeolekusse Euroopas.

Millised riigid saavad ühineda?

Iga Euroopa riik võib ELiga ühineda, kui ta täidab liikmesuse kriteeriumid, mida tuntakse ka kui Kopenhaageni kriteeriumeid. Näiteks peavad ELiga ühineda soovivatel riikidel olema:

stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse
toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime ELi turu konkurentsisurvega
võime võtta endale ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas suutlikkus rakendada kogu ELi õigust ja järgida liidu eesmärke.

Kuidas ühinemisprotsess käib?

Iga ELiga ühinemist taotlev riik peab liikmesriigiks saamiseks täitma ühesuguseid rangeid nõudeid ja järgima ühtemoodi ranget menetlust.

See protsess koosneb kolmest etapist, mida nimetatakse ka ühinemisprotsessiks. Need on:

1. etapp. Kandidatuur

ELiga ühineda sooviv riik peab esitama ELi nõukogule liikmeks astumise avalduse. Seejärel palub nõukogu Euroopa Komisjonil kontrollida, kas kandidaatriik on suuteline liikmesuse kriteeriume täitma.

Komisjoni soovituste põhjal otsustab nõukogu, kas anda riigile kandidaatriigi staatus ja alustada ametlikke läbirääkimisi riigi ühinemiseks liiduga. Kõik ELi liikmesriigid peavad selle otsusega nõus olema.

2. etapp. Ühinemisläbirääkimised

Ühinemisläbirääkimiste ajal valmistub kandidaatriik rakendama ELi õigusakte ja standardeid, mida tuntakse ka Euroopa Liidu õigustiku ehk acquis’na.

Läbirääkimiste käigus jälgib komisjon kandidaatriigi edusamme nende reformide elluviimisel ning hoiab nõukogu ja Euroopa Parlamenti sellega kursis regulaarsete aruannete ja teatiste kaudu.

3. etapp. Ühinemine

Kui läbirääkimised on lõpule viidud, esitab komisjon oma arvamuse selle kohta, kas kandidaatriik on valmis liikmesriigiks saama. Kui komisjon annab soovituse, et kandidaatriik on valmis, koostatakse ühinemisleping. Selles dokumendis kirjeldatakse üksikasjalikult riigi ELi liikmesuse tingimusi.

Seejärel peavad Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament ühinemislepingu heaks kiitma, enne kui kõik ELi liikmesriigid ja kandidaatriik selle allkirjastavad ja ratifitseerivad.

Kandidaatriik ühineb ELiga ametlikult ühinemislepingus sätestatud kuupäeval.

Eriprotsess Lääne-Balkani riikide jaoks

Lääne-Balkani partnerid järgivad ainulaadset laienemisprotsessi, mida nimetatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiks. Praegu osalevad selles protsessis Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi eesmärk on muuta need partnerid poliitiliselt ja majanduslikult stabiilseks, et nad oleksid lõpuks ELiga ühinemiseks valmis. EL rakendab selleks järgmisi meetmeid:

rahaline abi
lihtsustatud juurdepääs ELi turgudele
koostöö edendamine piirkonna riikide vahel.

Euroopa Komisjon võttis hiljuti vastu Lääne-Balkani majanduskasvu kava. Selle kava eesmärk on valmistada Lääne-Balkani partnereid ühinemiseks ette majandusreformide ja investeeringute kaudu ning anda piirkonna kodanikele osa ELi liikmesuse eelistest.

Lisateave selle kohta, mida EL Lääne-Balkani riikide heaks teeb

The flags of the six Western Balkans partners, arranged in two rows. In the top row from left to right: Albania, Bosnia and Herzegovina, and Albania. In the bottom row from left to right: Montenegro, North Macedonia, and Serbia.

Laienemise ajalugu

Pärast seda, kui kuus asutajaliiget ELi asutasid, on toimunud seitse laienemist. Praegu kuulub ELi 27 riiki.

1.7.2013
Seitsmes laienemine
Viimati ühines ELiga Horvaatia.
1.1.2007
Kuues laienemine
ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia.
1.5.2004
Viies laienemine
ELiga ühineb kümme uut riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. See on suurim laienemine nii rahvastiku arvu kui ka riikide arvu poolest.
1.1.1995
Neljas laienemine
Austria, Soome ja Rootsi ühinevad Euroopa Liiduga (EL), mis on 1993. aastal sõlmitud Maastrichti lepingu kohaselt EMÜ õigusjärglane. 15 liikmesriiki katavad nüüd peaaegu kogu Lääne-Euroopa.
1.1.1986
Kolmas laienemine
Hispaania ja Portugal ühinevad EMÜga. Liikmesriikide arv on nüüd 12.
1.1.1981
Teine laienemine
Pärast Kreeka ühinemist on EMÜ liikmete arv kahekohaline.
1.1.1973
Esimene laienemine
Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinevad EMÜga ning liikmesriikide arv tõuseb üheksani.
25.3.1957
Asutajaliikmed
Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa kirjutavad alla Rooma lepingule. Sellega luuakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ), millest saab hiljem Euroopa Liit, nagu me teda täna tunneme.

ELi võimalik laienemine

ELi edasine laienemine on võimalik, kuna praegu on ühinemisprotsessi kaasatud kümme kandidaati.

Kandidaatriigid

Nendele riikidele on antud kandidaatriigi staatus ning nad reformivad praegu oma seadusi, et viia need vastavusse ELi eeskirjade, määruste ja standarditega.

Albaania