Pepsi
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2026) |
Pepsi (varasema nimega Pepsi-Cola, algul Brad's Drink) on karastusjook, mida toodab PepsiCo.[viide?]
Joogi leiutas 1893. aastal Ameerika apteeker Caleb Bradham, kes pani sellele enda järgi nime Brad's Drink. 1898. aastal muutis ta nime Pepsi-Colaks. Selle esimene pool tähendas, et Bradham soovitas seda düspepsia ehk seedimisprobleemide raviks[viide?], ja teine pool näitas, et see on koolajook. Jutud sellest, et nimi pärineb seedeensüümist pepsiin, ei vasta tõele, sest pepsiin pole kunagi joogi koostises olnud.[viide?]
1902. aastal asutas Bradham oma joogi tootmiseks Pepsi-Cola Company ja 1903. aastal patenteeris retsepti. Pärast esimest maailmasõda hakkas ettevõte suhkruhindadega hangeldama, kuid see lõppes halvasti ja 1923. aastal läks firma pankrotti.
Pankrotivara ostis Roy Megargel, kuid ka tema juhtimisel ei paranenud ettevõtte olukord ning 6. juunil 1931 kuulutati välja teine pankrot. Seejärel soetas ettevõtte Charles Guth. Pikka aega läks äri endiselt kehvasti. Coca-Cola Companyle pakuti kolmel korral (esimest korda 1922, viimast korda 1933) võimalust ettevõte ära osta, kuid kõik pakkumised lükati tagasi.[viide?]
1930. aastate teisel poolel muutus äri edukaks. Sellele aitas kaasa reklaamistrateegia, milles keskenduti mitte niivõrd laiale üldsusele, vaid erinevatele sihtrühmadele. Ettevõtte tuntust suurendas ka see, et 1955. aastal abiellus Pepsi-Cola tegevjuht Alfred Steele filmitähe Joan Crawfordiga. Crawford hakkas jooki propageerima ning paigutas oma filmides nähtavale kohale Pepsi pudeleid.
1960. aastatel oli USA endine president Richard Nixon ettevõtte Pepsi-Cola müügiõiguste ametlik esindaja.[1]
Pepsi-Cola Nõukogude Liidus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pepsi-Colat hakati NSV Liidus tootma pingelõdvenduse ajal. See sai alguse PepsiCo presidendi Donald Kendalli kohtumisest NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe Aleksei Kossõginiga 1971. aastal. Kohtumisel arutati võimalikust majanduskoostööst. 1972. aastal sõlmiti NSV Liidu ja USA kahepoolse kaubandusleppe raames koostöölepe: PepsiCo sai USA-s viieks aastaks Stolitšnaja (kuni viis miljonit dekaliitrit) ja Sovetskaja viinamarkide maaletoojaks ning NSV Liidus hakkas Sojuzplodimport tootma kontsentraadist valmistatud Pepsi-Colat. Esimene partii tuli müüki 1973. aasta aprillis.[2][1] Lisaks sai NSV Liit 38 400 tonni Fanta kontsentraati, vastutasuks eksporditi kolm miljonit dekaliitrit viina.[1] Seejärel hakati NSV Liidus ehitama Pepsi-Cola tehaseid (esimene 1974. aastal Novorossiiskis).[3]
24.–25. augustil 1978 peatus PepsiCo president Hammer abikaasaga Aleksander III Sosnovka palees. Ta läks avama Pepsi-Cola villimistsehhi Jevpatorijas.[4]
1979. aastal hakati Moskvas müüma Pepsit firmakioskites.[5] 1979. aastal oli linnas 73 müügikioskit.[1] 0,33-liitrine pudel pepsit maksis 45 kopikat.[6]
6. veebruaril 1981 hakati Pepsi-Colat tootma Novosibirskis.
Eestis tootis jooki Tallinna Karastusjookide Katsetehas alates 1978. aastast.[1] Tootmist alustati ajal, mil valmistuti Moskva olümpiamängude purjeregatiks Tallinnas.
1987. aastal ostis NSV Liit Coca-Cola[küsitav] kontsentraati Žiguli välismaal müümisest saadud tulude eest.[1]
1989. aastal vahendas PepsiCo 20 mahakantud Nõukogude sõjalaeva müüki Norrasse. Lisaks ostis PepsiCo mitu Nõukogude naftatankerit ning lasi koos Norra firmadega ehitada Nõukogude Liidu laevatehastes veel 85 naftatankerit. 1989. aastaks tegutses NSV Liidus 21 Pepsi-Cola tehast.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 Lõhmus, Alo (7. märts 2024). "Ameerika limonaadi vahetati vene viina ja laevade vastu". Imeline Ajalugu. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2024. Vaadatud 20. märtsil 2024.
- ↑ Хроника российско-американских отношений XVIII—XX вв. // U.S. Embassy Moscow, Russia Web Site
- ↑ PEPSI.RU / O Компании
- ↑ .
- ↑ История «Пепси» в России, PepsiCo.ru
- ↑ Коммерсант
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pepsi |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pepsi |