1819

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1780. aastad | 1790. aastad | 1800. aastad | 1810. aastad | 1820. aastad | 1830. aastad | 1840. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1815 | 1816 | 1817 | 1818 | 1819 | 1820 | 1821 | 1822 | 1823 | ► | ►►

1819. aasta (MDCCCXIX) oli 19. sajandi 19. aasta.

Sündmused maailmas

20. veebruar – Roomas Teatro Argentinas esietendus Gioachino Rossini ooper "Sevilla habemeajaja", mida saatsid esmalt publiku pilked.
19. juuni – Kahe rivaalitseva karusnahaettevõtte Hudson's Bay Company ja North West Company vahel toimus tänapäeva Winnipegi linna alal Kanadas relvakokkupõrge.

2. juuli – Prantsuse fregatt "Méduse" jooksis tänapäeva Mauritaania rannikul madalikule. Ellujäänud pääsesid isetehtud parvel. Seda pääsemist on kujutanud prantsuse kunstnik Théodore Géricault oma maalil "Méduse’i parv".
9. juuli – Rio de la Plata Ühendprovintsid kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks.
14. august – Suurbritannia annekteeris ametlikult Tristan da Cunha saarestiku.
11. detsember – Indiana sai Ameerika Ühendriikide 19. osariigiks.'

Sündmused Eestis

7. aprill (vkj 26. märts) – Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse.^[1] Sellega kaotati Liivimaal pärisorjus.
6. mai (vkj 24. aprill) – Eestimaal lepiti kokku talupoegade vabastamise järjekord.^[1] Esimesed taluperemehed viidi uude õiguslikku seisundisse, mis põhines vabalepingul.^[1]
17. november (vkj 5. november) – keisri ukaasiga loodi Tartu ülikooli arstiteaduskonna juurde meditsiiniinstituut riigiteenistuses vajalike arstide ettevalmistamiseks.^[2]
Sel aastal olid ilm ja saak erakordselt head, nii et 1819. aasta kujunes üheks sajandi külluslikumaks.^[1]
Liivimaa kreisilinnades kadus pärast uue käsitöökorralduse juurutamist tsunftisuletus.^[1]
Tallinna pliiatsi- ja kriidivabrikut käitav ettevõte Luther, Buller, Mickwitz ja Ko leiutas uue koorimisviisil põhineva vineerilõikamise tehnoloogia.^[1]
Tartus valmis suur kivist kaubahoov, kus oli 40 poodi.^[1] Hoovi valmimine tähendas ühtlasi ka Emajõe-äärsete puuputkade aja lõppu.^[1]
Baltisakslaste Revaler Theateris kanti ette esimene eestikeelne lavatükk: Peter Andreas Steinsbergi kirjutatud "Häbbi sellel, kes petta tahhab".^[3]
Kristjan Jaak Peterson hakkas õppima Tartu Ülikoolis. Temast sai esimene selle ülikooli üliõpilane, kes avalikult teadvustas oma eesti päritolu.

Sündinud

14. jaanuar – Constantin Caspar Andreas Grewingk, baltisaksa päritolu geoloog ja arheoloog
8. veebruar – John Ruskin, inglise kunstikriitik
14. veebruar – Christopher Latham Sholes, USA leiutaja
22. veebruar – James Russell Lowell, USA luuletaja, kriitik ja diplomaat
18. aprill – Franz von Suppé, Austria helilooja ja dirigent
18. aprill – Carlos Manuel de Céspedes, Kuuba revolutsionäär
5. mai – Stanisław Moniuszko, Poola helilooja
7. mai – Otto Wilhelm von Struve, baltisaksa päritolu Venemaa astronoom.
16. mai – Johann Voldemar Jannsen
24. mai – kuninganna Victoria, Suurbritannia kuninganna
31. mai – Walt Whitman, USA luuletaja ja esseist
5. juuni – John Couch Adams, briti astronoom ja matemaatik
10. juuni – Gustave Courbet, prantsuse kunstnik
12. juuni – Charles Kingsley, inglise kirjanik
20. juuni – Jacques Offenbach, saksa-prantsuse helilooja
22. juuni – Hugh Algernon Weddell, inglise-prantsuse arst ja botaanik
26. juuni – Abner Doubleday, USA kindral
9. juuli – Elias Howe, USA leiutaja
10. juuli – Pieter Bleeker, hollandi arst, ihtüoloog ja herpetoloog
17. juuli – Eunice Newton Foote, USA teadlane, leiutaja ja naisõiguslane
19. juuli – Gottfried Keller, Šveitsi kirjanik
1. august – Herman Melville, USA kirjanik
7. august – Panteleimon Kuliš, ukraina kirjanik
11. august – Martin Johnson Heade, USA kunstnik
25. august – Allan Pinkerton, USA detektiiv
7. september – Thomas A. Hendricks, USA poliitik
13. september – Clara Schumann, saksa helilooja ja pianist
18. september – Léon Foucault, prantsuse füüsik
20. september – Théodore Chassériau, prantsuse kunstnik
20. oktoober – Bab, babismi rajaja
9. november – Annibale de Gasparis, itaalia astronoom
12. november – Monier Monier-Williams, briti indoloog
21. november – Elisabeth Jerichau-Baumann, poola-taani kunstnik
22. november – George Eliot, inglise kirjanik
19. detsember – James Spriggs Payne, Libeeria president
22. detsember – Franz Abt, saksa helilooja ja dirigent
23. detsember – George N. Barnard, USA fotograaf
30. detsember – Theodor Fontane, saksa kirjanik ja luuletaja

Surnud

18. jaanuar – August Wilhelm Hupel, pastor, kodu-uurija ja publitsist
20. jaanuar – Carlos IV, Hispaania kuningas
15. aprill – Oliver Evans, USA leiutaja ja ärimees
2. mai – Mary Moser, inglise kunstnik
mai – Kamehameha I, Hawaii kuningas
5. juuli – William Cornwallis, Briti mereväeohvitser ja poliitik
20. juuli – John Playfair, šoti teadlane
19. august – James Watt, šoti insener
6. oktoober – Johann von Klenau, Habsburgide riigi sõjaväelane

Viited

1 2 3 4 5 6 7 8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 120
↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
↑ A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 367

[Kronoloogia,_2007-1] 1 2 3 4 5 6 7 8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 120

[Rannap-2] Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

[A&O_Eesti,_2007-3] A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 367

[1]

[2]

[3]